Piirkonna loodus

Värska piirkonna kaunis loodus

Värska laht, Õrsava järv, Pattina järv, Piusa jõgi, Poogandi järv, Saarõpää järv - veekogusid on Värska kandis palju, kus ujuda, paadiga sõita või kala püüda. Lisaks veel suured ja marjarikkad sood: Velna soo, Tedremäe soo, Orelluuska soo. Värska on tuntud ka oma seene- ja marjarikaste männimetsade poolest. Juunist oktoobrini on Värska metsad kukeseeni täis.

Värska vallas asub Põlvamaa suurim looduskaitseala Mustoja maastikukaitseala, mille kaunid metsateed sobivad suurepäraselt jalgrattasõiduks ja matkamiseks. Üle 3000 ha suurune inimasustuseta ala on matkajate ja seeneliste meelispaik. Piirkond on tähelepanu pälvinud juba möödunud sajandi algusest, kui esmakordselt avastati huvitavaid taimeleide Setomaalt. Sealt alates on eri aegadel ala uurinud paljud loodusteadlased, peamiselt siiski botaanikud. Mustoja lamm on rikas käpalistest, liivikualadel kasvab stepi päritoluga liike, nagu palu-põisrohi, palu-liivkann, palu-karukell, võsu-liivsibul, harilik käokuld. Tähelepanu väärivad ka siinsed maastikud – Kagu-Eesti suurim ja reljeefseim mõhnastik, sealhulgas tuuletekkelised pinnavormid ja liivikud, nendevahelised jääpaisjärvetasandikud, Mustoja ürgorg, nõmme- ja palumetsad, puis- ja lagerabad suurte soosaartega. 

Värska on kuulus oma mineraalvee ja tervistava muda poolest. Ravi-, laua- ja ravivanniveena tuntud Värska mineraalvesi pärineb mitmest põhjavee kihist. Esimesed andmed Värska piirkonna põhjaveekihtide suure mineraalainete sisalduse kohta saadi ligi nelikümmend aastat tagasi. Esimesed puurkaevud mineraalvee otsinguteks rajati 1967. aastal. Mida sügavamal vesi asub, seda rohkem on seal lahustunud mineraalaineid. Eestis peetakse mineraalveeks põhjavett, milles lahustunud mineraalainete sisaldus on vähemalt 2 g/l. Värskas on ligikaudu 600 m sügavuselt pärit vees mineraalaineid koguni 19 grammi liitri kohta. Kuigi veevarusid on kasutatud ligi kolmkümmend viis aastat, pole see vähendanud mineraalainete hulka vees. Aluspõhja settekivimite rüpes sadade miljonite aastate vältel kujunenud karastava ja kosutava ravi- ning lauaveevarusid jätkub veel pikaks ajaks. 

Värska muda peetakse maailmas üheks ainulaadsemaks ravitoimeliseks mageveemudaks, millele väidetavalt maailmas analoogi ei leidu.Värska lahe muda on üle kahekümne aasta kasutatud lahe kaldale ehitatud sanatooriumis. Ravikompleksi juurde on rajatud suured sisebasseinid, kus muda säilitatakse aasta ringi.  Lämmijärve ravimuda on eriti hinnatud oma kõrge väävelvesinikusisalduse tõttu. Õnneks on järve mudavarud peaaegu ammendamatud.

Kuupäev: 

Reede, 5 Juuli, 2013 - 17:00