Piirkonna ajalugu

Värska vald

Asustatud punktina on Värska ammu tuntud kui Pihkva kaubalotjade maabumiskoht. Sellest tuleneb ka Värska nimi: kõigepealt Verhoustje (kõrgsuue), ka Verhoustinski pogost, siis Verska ja Värska. Ürikutes mainitakse Värskat esmakordselt aastal 1585. Vanemad külad praeguse Värska ümbruses on tekkinud suhteliselt ammu. Ürikutes on nimetatud 1536. aastal Säpina küla Piiroja oru nõlval, 1561. aastal Voropi küla Piusa kaldal. Dokumentides esinevad juba paljud praegused külad varem kui nende nimed ürikulehtedele jõudsid.

Ülemöödunud sajandi lõpul oli Värska kümnekonna perega väike külake Petseri kreisi Lobotka vallas. Käesoleva sajandi alguseks lähenes elanike arv sajale (J. Hurda andmetel 93, neist mehi 41). 1759. aastal ehitati Värskasse esimene puust kirik ja 1904. aastal ehitati selle kõrvale praeguseni säilinud kivist kirik. See andis tõuke vallakeskuse ületoomiseks Värskasse.

1922.aastal nimetati Värska ametlikult Järvesuu valla keskuseks, vald hõlmas 34 küla, 3223 elanikuga. Värska vald on moodustunud endise Petserimaa kolmest vallaosast: Järvesuu, Petseri ja Satserinna vallast. Värska vallale anti omavalitsuslik staatus 4. juunil 1992. aastal.

Värska on Setomaa üks tähtsamaid keskusi, maapiirkonna kohta väga hästi arenenud teenuste ja infrastruktuuriga. Siin on kontrast vana ja uue, mineviku  ja tänapäeva vahel ehk suurem kui kusagil mujal Eestis. Siin on säilinud vanad kombed ja traditsioonid, iidsed kaunid rahvarõivad, UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kuuluv seto leelo ja arhailine keelemurrak inimeste keelepruugis.