Parim suvi Ritsiko talus!

Sel nädalal lõppeb maaelu kogemus meie esimesele Ritsiko talu perelerahvale. Pere ise on pärit Tartust ja veetsid Missomaal 2 kuud. Kui me nende kogemust kevadel planeerisime, siis alguses mõtlesime kitsede, lammaste ja kanade pidamisele, väikesele aialapile. Aga lõpuks nõustusime ühiselt, et ehk see kõige esimene kord proovivad nad lihtsalt olla, käivad ringi, naudivad kohalikku kultuuri. Kui hiljem, siin olles, tekib huvi millegi konkreetsema vastu, saame kogukonna abiga selle ka teostada.
Kaks kuud on nüüd läbi saamas ja kutsusin Liina Tsiistre Teemajja juttu ajama ja oma kogemust jagama.
Liina, mis teie pere Missomaale tõi?
Mul on olnud erinevad kokkupuuteid Võrumaaga. Olen omal soovil Võru haiglas mõlemad lapsed sünnitanud, kiidan väga sealset personali ja sellisest „poputamisest“ oleks Tartus pidanud vaid unistama. Minu ja Missomaa lugu algab aga aastaid tagasi, ühest toredast kohtumisest. Reisisime mehega Võrumaal ringi ja nagu tihti juhtub ekslesime Võrumaa käänulistele teedel, kuni leidsime ennast Nopri talust. Kohtusime seal Nopri taluperemehe, Niilo Tiiduga ja toredast tervitusest ja soojast vastuvõtust jäi hinge mõnus tunne. Sain aru, et siin Missomaal, elavad tõeliselt lahedad inimesed ja et ma tahaks ise ka tulevikus siin elada. See sama tunne jäigi aastateks hinge kripeldama. Kui sel kevadel, Tule Maale koduleheküljelt Ritsiko talu maaelu kogemise kohta lugesin, sain kohe aru, et ma lihtsalt pean seda võimalust proovima. Kaotada pole ju midagi!
Mis lapsed maal olemisest arvasid?
Meie kaks last 7 aastane perepoeg Siim ja 5 aastane peretütar Grete nautisid maal olemist väga… kuni hetkeni, kui meie Ristiko majja kolis sisse hiir, pärast seda hetke jagunesid arvamused kaheks. Mu tütar hakkas hiirt koduloomaks pidama  ja kiindus temasse väga. Nimeks sai hiirepoiss Nöpsik. Poiss aga kartis ja ei julgenud enam majas suurt tegutseda. Meie hiiremürgi peibutusele suutis aga Nöpsik väga hästi vastu panna.
Siimule meeldis väga õues maja ees oleva heinamaa ja metsatuka sees  pildistamas käia- pildile jäid rebane, kits ja jänes. Samuti proovis Siim üht vana lauda ise restaureerida. Paar nädalat oli Siim talus oma vanaemaga, kellel pole autot. Õnneks on talu Misso keskusest vaid kolme km kaugusel ja ringi sõideti hoopis jalgrattaga. Gretele meeldis üle kõige aga Pokumaa, mida pere siin oldud aja jooksul külastas ja loomulikult ka Nöpsik, kes majas tegutses.
Lapsed kinnitavad kui ühest suust, et see suvi oli nende jaoks üks parimaid. Ühiselt võeti palju ette ja käidi põnevates kohtades.
Mis edasi?
Oleme kindlalt otsustanud maale kolida ja meie pere soovib oma tuleviku Missomaaga siduda. Tunnen, et siin on minu õige koht ja siin elavad minu inimesed.
Järgmine plaan on leida endale sobiv krunt, kuhu kodu ehitada. Unistan kohast mäe otsas, mingi vana talukoht, kus on põlispuud veel olemas aga maja saaks ise ehitada. Võimaluse korral on ka veesilm olemas ja paar kolm hektarit oma ideede teostamiseks.  
Millega siin tegelema hakkate?
Mingid ideed on meil kindlasti juba nüüd olemas. Ise plaanin sel sügisel õppima minna, et ennast täiendada. Unistus on luua oma puukool. Mehel on väike mõte tulevikus rajada päikeseenergia park. Ta sai innustust Missos arendatavast päikeseenergia jaamast. Eks lõplik plaan, kuidas me endale leiva lauale saame, selgub juba siis kui kohal oleme.
Kas maaelu kogemisest oli kasu?
Kindlasti, olin kogu aeg arvanud, et minu koht on maal ja eelkõige Võrumaal. Nüüd, siin kohal olles, võin oma kogemuse kokku võtta ühe lausega- „Linnast puudust ei tundnud“. Tundsin ennast Missomaal tõeliselt hästi ja omas keskkonnas. Seevastu, minu ema, kes on ennast alati „maakaks“ pidanud, tõdes peale kahe nädalast kogemust, et tema maal elada ei tahaks ja ka see on sama väärtuslik järeldus. Veedetud aeg Ritsiko talus on mind tõeliselt tagant utsitanud oma unistuste nimel tööd tegema.
Ritsiko tallu plaanib Liina tagasi tulla juba sel sügisel. Ta sooviks sinna mõne lillepeenra rajada, et tulevastel kogemuse otsijatel tuleks see õige kodu tunne peale.
Kõik, mis Liina rääkis, kinnitas meie enda arvamist, et maal elamise proovimine aitab kaasa lõpliku otsuse tegemisele. Kaks nädalat võib olla piisav, et otsustada, et elu maal ei olegi teps mitte sinu jaoks. Kaks kuud aga piisavalt pikk, et oma "paik" ära tunda. 
Kui Sinul tekkis huvi maaelukogemise vastu meie Ritsiko talus Missomaal, võta julgelt ühendust --info@tulemaale.ee ja räägi meile enda maa-elu unistusest.
L. Marandi